Õppekavad > Fenotüpoloogia

Fenotüpoloogia (phenotypology).
Fenotüpoloogia (mitte füsiognoomika )- konkurentsitu inimese iseloomu ekspress-diagnostika tehnoloogia tema välisilme järgi (näojoonte alusel).
Fenotüüp – see on geneetika välisilme. Omandanud fenotüpoloogia, võib kõik geneetika poolt antud isiku eripärad, iseloomujooned, lugeda välja inimese näolt.
Fenotüpoloogia tundmine – see on võimsa „relva“, uusima tehnoloogia omamine inimsuhete sfääris, ärivallas, müügitegevuses, kasvatustöös j.n.e.
Fenotüpoloogia – psühholoogiliste ja psühhofüsioloogiliste omaduste vastastikuse seotuse väljaselgitamiseks inimkäitumise geneetikas tema fenotüübi individuaalsete iseloomuomaduste järgi. Seejuures fenotüüp – see on kõigi bioloogilise isendi tunnuste kogum (ka inimese) igal tema konkreetsel eluhetkel. Fenotüüp formeerub genotüübi osalusel keskkonna tingimuste müjul ja on genotüübi realisatsioon konkreetsetes tingimustes. Iga inimese geneetilise arenguprogrammi väljaselgitamine on võimalik vaid teaduslikult avastatud, rangelt põhjendatud ja täpselt klassifitseeritud andmete abil. Täpsemalt aga, phenotype- technology ühendab mitmemõõtmelist skaleerimist, klaster- ja faktor - analüüsi.

Ükskõik millise teadusliku «tüpoloogia» kasutamine sõltuv diskreetsusest ja tunnuste hulgast, millest «tüüp» formeeritakse. Käesoleval ajal on teada järgmised tüübid: 


    Tüpoloogia autor                                   T  e  m  p  e  r  a  m  e  n  d  i  t  ü  ü  p

Hyppokrates, 

Galen     

     Sangviinik       Flegmaatik            Koleerik  Melanhoolik
   E.Krechmer          Tsüklotiimik       Hüksotiimik              -  Skisotiimik
   W. Sheldon     Vistserotoonik                -     Somatoonik       Tserebrotoonik
   K. Konrad     Tsüklotiimik     Viskoosne tüüp    Spiritistlik tüüp  Skisotiimik
   I. Pavlov Tugev tasakaalukas liikuv Tugev tasakaalukas inertne

Tugev tasakaalutu

 Nõrk

  

Fenotüpoloogia erinevalt teiste tüpoloogiakoolkondadest, viivad läbi identifitseerimist vähemalt 140 fenotüübi põhitunnuse järgi. Seejuures võimalik „tüüpide“ arv moodustab 10 kolmekümnendas astmes. See räägib iga inimese unikaalsest individuaalsusest. Võimatu on korrektselt isiksust «sisse kirjutada » mingisse varem piiratud tüüpide hulka. Fenotüpoloogia garanteerib aga individuaalse lähenemise ja saadava iseloomustuse ülima täpsuse. Iga fenotüpoloogia õppur omandab täieliku kompleksi oskusi ja teadmisi 40 kuni 96 akadeemilise tunni jooksul.

Fenotüpoloogia baseerub organite füsioloogial. Fenotüpoloogia õpetus baseerub neljal täpselt järgitaval astmel:
1. Füsioloogia, või, milline on selle või teise inimese organi ehitus (näiteks, lõug, kõrvalestad, nina, huuled, kulmud, j.n.e.). 2. Psühhofüsioloogia, või närvisüsteemi ja füsioloogia individuaalsete iseärasuste vastastikune side .
3. Psühholoogia, s.o. vahetult inimese iseloom .
4. Kompensatoorne (adaptiivne) mehhanism. See on kõige olulisem näitaja fenotüpoloogias. Kuna just kompensatoorne mehhanism näitab ja seletab vahet selle vahel, mis on kaasa antud looduse poolt (võimalik isegi et hoolikalt varjatud) ja mida deklareeritakse avalikult. Fenotüpoloogia suurepäraselt paljastab isegi kogenenumad ja enesekindlad inimesed, kes professionaalselt oskavad varjata oma tegelikku palet.
Fenotüpoloogia postulaadid:
1. Ei tohi ühe iseloomujoone alusel sooritada lõplikku analüüsi.
2. Ei tohi, alludes huvitatud vestluspartneri provokatsioonile, rääkida talle mingitest tema individuaalsetest iseärasustest, püüdes talle muljet järra oma teadmistega fenotüpoloogiast. Tulemuseks võib olla võõrandumine (mitte kõigile ei meeldi, kui nendest liiga palju teatakse ).
3. Ei tohi kasutada inimestele kahju tekitamise eesmärgil seda äärmiselt võimsat instrumenti. Iga inimene on kaitsetu tehnoloogia ees, mis võib öelda: «Aga kuningas on ju alasti …».
4. Sooritades fenotüüpilist analüüsi ei tohi kõrvale kalduda tehnoloogiast.
5. Nagu matemaatika ei ole mitte ajude asemel, vaid ajude jaoks, nii ka fenotüpoloogia ei ole mitte intuitsiooni, elukogemuste ja omandatud psühholoogia teadmiste asemel, vaid nende täienduseks.

Millised on fenotüpoloogia võimalused?
Isiksuse uurimine Phenotypology kasutades määrab kindlaks 2–4 minuti jooksul selliste iseloomuomaduste taseme ja suunitluse, nagu:
1. Intellekti geneetiline potentsiaal (tema piirid, orientatsioon, perspektiiv).
2. Maniakaalsus (suunad ja tase).
3. Seksuaalsus, selle omapärad (sealhulgas kalduvus anomaaliatele).
4. Moraalne iseloomuomaduste kompleks (truudus, ausus, kahepalgelisus, reeturlikkus, põhimõttekindlus, valelikkus j.t.).
5. Geneetiline kalduvus mittestandartsetele tegudele, sealhulgas kriminaalsed (eraldi tõsine teema, kaugelgi mitte alati ei ole seotud kuritegevusega!!!).
6. Tahe (võime võidelda oma huvide eest stressis või mugavas olukorras, osata seista vastu agressioonile või rünnata ise aktiivselt).
7. Kalduvus heroilis – hullumeelsetele ebaordinaarsetele tegudele (sealhulgas kalduvus tapmisele, enesetapule, kangelasteole j.n.e.).
8. Närvisüsteemi kvaliteet, vastupidavus ja ärrituvuse lävi (äärmiselt täpselt diagnoositav iseloomujoon).
9. Kalduvus moralismile.
10. Teovõimelised, sealhulgas praktilis-kommertslikud jooned. Teovõimetus.
11. Varjatus, ettevaatlikkus, argus, julgus.
12. Jäärapäisus, ümbritseva maailma kui vaenu või võitluse potentsiaalse objekti geneetiline tunnetamine. (Sealhulgas provokaatorlikud kalduvused — oskus viia inimesi tasakaalust (endast) välja).
13. Võimuiha ja autoriteedi soov, mure isikliku imidzhi pärast.
14. Läbinägelikkus, kahtlustavus, tähelepanelikkus.
15. Kiskjalikud, praktilised, ärilised ja kommertslikud eeldused.
16. Ja nii edasi …
Kokku 140 iseloomuomadust.
Tüüpide kogus kõigi iseloomujoonte kompileerimisel moodustab 10 kolmekümnendas astmes.
Kõigi esitatud tulemuste täpsuse tase on mitte alla 80 — 95%

Kus on võimalik fenotüpoloogiat kasutada ?
Kõikjal, kus on olemas inimfaktor:
— kõikvõimalikud kaadriauditid, sealhulgas VIP-ametikohtade ja/või salajase informatsiooni juurdepääsu kõrge salastatuse tasemega töökohtade otsijate auditid, isiklik usaldus ja personaalne;
— läbirääkimised, müügitegevus, ostutegevus, suhtlemine;
— kasvatustöö;
— kriminalistika;
— poliitiline ja sotsiaalne sfäär;
— ajalooliste isiksuste ja/või inimeste analüüs, kes on kättesaamatud ajalise või regionaalse bärjääri tõttu;
— otseseks kontaktiks kättesaamatute inimeste analüüs;
— potentsiaalsete partnerite või konkurentide käitumise prognoosimine ;
— surnud inimeste tegude lahtišifreerimine;
— abikaasa kandidaatide otsing;
— kirjanduslike mälestusmärkide, kronoloogiate, sündmuste portreede, käekirjanäidiste, legendide, muistendite j.m.t. vastndamine konkreetsete ajalooliste isiksuste iseloomudega ;
— käitumise tundmatute nüansside ja peensuste avamine, aga ka avaliku elu tegelaste käitumise salamehhanismide avamine;
— kirjanduslike kangelaste lavakujutuse väljatöötamine;
— korraliku imidzhi väljatöötamine (šõu-äris, poliitikas, karjääris, isiklikus elus);
— oma isikliku iseloomu psühholoogiline make up ja korrigeerimine.

Informatsiooni järelemõtlemiseks:
Mille poolest erinevad teaduslikud tehnoloogiad pseudotehnoloogiatest ja šarlataanlusest? Fenotüpoloogia erineb füsiognoomikast alljärgneva poolest:
1. Tehnoloogia põhineb kindlatel, arusaadavatel ja kontrollitud teaduslikel alustel (antud juhul baseerub fenotüpoloogia organite füsioloogial, füsiognoomika aga – mingi autori isiklikul arvamusel meetodi «sõrmega taevasse» järgi)
2. tehnoloogia on alati eraldatav selle kandjast (õpetaja, väljatöötaja) ja edastatav arusaadavate algorütmide ja teadmiste näol teisele kasutajale (õppurile). Seejuures kasutaja (õppur) on võimeline saavutama tulemusi peaaegu koheselt tehnoloogia tarvitusele võttes.
3. Erinevalt sellest, kunst ja šarlataanlus ei ole edasi antavad ning autorist – „samaanist“ eradlatavad, see tähendab et šamaanil ja/või mingil gurul tuleb see välja, kuid normaalsetel kasutajatel (õppuritel) - ei. Küsimusele, miks ei tule välja, seletada šamaan tavaliselt ei m]ista ja hakkab udu ajama — umbes nii, et teiste karma ei sobi ja et aura ei ole vastav, ja üldse, et tema võimed ja teadmised on antud püha vaimu poolt ja et peab mediteerima.
4. Selliselt näiteks mõnede füsiognoomide väited selle kohta, et pika ninaga inimene surebvanaduses vaesena – see on täielik jama. Sellisel juhul sureksid kõik pikaninalised vaesuses, mis on ilmselge jaburus. Samal ajal, kuifenotüpoloogia füsioloogiline baas väidab, et pikk nina, see on eelkõige haistmisretseptorite suurem ala, mis edastab võimsa lõhnasignaali (signaal välismaailmast). Kõik pika ninaga inimesed paistavad silma kõrgenenud tundlikkusega, ja just seetõttu pikaninalised etnosed (itaallased, prantslased ja teised) on peaaegu alati moeloomingus „seadusekehtestajateks“.
5. Tehnoloogia on alati korratav ja tagab tulemuste pidevuse. Allub statistilisele ja matemaatilisele töötluse meetoditele.
6. Enamus pühendunud inimesi mõistavad suurepäraselt vahet astronoomia ja astroloogia vahel. Samasugune on vahe ka fenotüpoloogia ja füsiognoomika vahel.

                                      


 
 
 
 Copyright © 2008-2012, L-Contact OÜ, E-mail: info [at] l-contact.ee